Virnastajad • Laomaailm

Kuidas valida lattu sobiv virnastaja?

Virnastaja tuleb mängu seal, kus alusesiirdajast enam ei piisa – näiteks kaupade riiulitele paigutamisel. Madalamates ladudes saab töö tehtud lihtsama ja väiksema tõstekõrgusega mudeliga, kõrgemate riiulite puhul on vaja juba võimekamat seadet.

Enne sobiva virnastaja valimist tasub läbi mõelda mõned peamised küsimused:

Kui kõrgele on vaja tõsta? See määrab vajaliku masti tüübi ja tõstekõrguse vahemiku.
Kui raskeid koormaid tuleb tõsta? Tõstevõime peab olema piisav nii maapinnalt tõstmiseks kui ka kauba paigutamiseks kõige kõrgemale riiulitasandile.
Millised on ruumi ehituslikud piirangud? Laekõrgus, ukseavade kõrgus ja muud madalamad kohad määravad, kui kõrge võib olla masina ehituslik kõrgus suletud mastiga ning kas vajalik on ka vabatõste funktsioon.
Milline on tööprotsess? Kasutusintensiivsus, vahetuste arv ja läbitavad vahemaad mõjutavad seda, milline lahendus sobib kõige paremini – näiteks kas vajalik on seisuplatvorm või millist akutüüpi eelistada.

Mast: kui kõrgele ja kui vabalt?

Duplex-mast

Duplex ehk 2-sektsiooniga mast koosneb ühest fikseeritud välismastist ja ühest liikuvast sisemastist. See on töökindel ja selge nähtavusega valik keskmise kõrgusega ladudele – tüüpiliselt kuni 3,5 meetrini. Dupleks-masti eelis on hea vaade koormale tõstmise ajal ja lihtne hooldus.

Triplex-mast

Triplex ehk 3-sektsiooniga mast lisab ühe liikuva sektsiooni, mis võimaldab ulatuda kõrgemale – enamikus mudelites kuni 5,5 meetrini, mõnel mudelil veelgi kõrgemale. Kuna väline sektsioon jääb tõstmise ajal paigale, on kokku lastud mastikõrgus väiksem, kui samaväärse tõstekõrgusega dupleks-mastil. Tripleks sobib kõrge riiuli teenindamiseks, kuid samas on oluline masina ehitusliku kõrguse võimalikult madalaks jätmine.

Vabatõstega mast e. “Freelift”

Vabatõste e. Freelift tähendab, et kahvlid tõusevad teatud kõrguseni ilma mastisektsioone pikendamata. Miks see oluline on? Laes paiknevad talad, torustik ja uksepiidad seavad piirangud sellele, kui kõrge võib masin tõstmise ajal olla. Freeliftiga virnastaja mahub madalamasse ruumi ja tõstab koormuse juba selle taga kõrgemale – mast hakkab pikenema alles siis, kui ruumi on piisavalt. Tripleks-mastil on freelift tavaliselt oluliselt suurem kui dupleks-mastil.

Ilma vabatõsteta mast e. “Standardmast”

Standardmastiga virnastajal hakkab mast pikenema kohe, kui kahvlid tõusma hakkavad. See tähendab, et seadme kogukõrgus suureneb tõstmise käigus kohe algusest peale.
Selline lahendus seab piirangud madalate lagede ja ukseavadega ruumides töötamisel, kuid muudab konstruktsiooni lihtsamaks ja seadme soodsamaks. Avatud ladudes, varjualustes või välitingimustes, kus kõrguspiirangud puuduvad, on standardmast igati praktiline valik.

Kas valida lühikese või pika vahemaa jaoks?

Tavalise virnastaja puhul on üldiselt kahte sorti masinaid: järelkäidavad ja seisuplatvormiga.
Õige valik sõltub peamiselt läbitavatest vahemaadest, tööintensiivsusest ja lao ülesehitusest.

Järelkäidav virnastaja on kompaktsem ja väiksema pöörderaadiusega lahendus, mis sobib hästi ladudesse, kus riiulivahed on kitsad ja liikumisteekonnad lühikesed. Operaator liigub töö käigus masina kõrval või taga, sõltuvalt tööülesandest.
Selline lahendus sobib hästi väiksema koormusega või perioodiliseks kasutamiseks, kus on vaja teha lihtsamaid tõste- ja ladustamistöid.
Pikemate vahemaade puhul muutub pidev masina kõrval kõndimine aga väsitavaks ning töötaja füüsiline koormus suureneb märgatavalt – sarnaselt manuaalse või järelkäidava alusesiirdaja kasutamisega.

Seisuplatvormiga virnastaja on ehituslikult mõnevõrra suurem kui järelkäidav mudel. Tavaliselt ei mõjuta see niivõrd masina kõrgust, vaid pigem selle kogupikkust. Virnastaja külge on kinnitatud seisuplatvorm ja küljetoed, mida saab vajadusel kokku klappida.
Selle lahenduse peamine eelis on võimalus liigutada kaupu pikemate vahemaade korral sama seadmega, ilma et oleks vaja eraldi alusesiirdajat. See muudab tööprotsessi kiiremaks ja sujuvamaks.
Seisuplatvormiga virnastaja puhul on oluline ka kasutusmugavus. Pikemate tööpäevade ja intensiivse kasutuse korral aitab see vähendada töötaja füüsilist koormust ning pakub ergonoomilisemat tööasendit.

Juhtimine

Virnastajat juhitakse juhtsangaga, mis sarnaneb suuresti elektrilise alusesiirdaja omaga. Kahvleid saab tõsta ja langetada juhtsangal olevate nuppude abil. Masina liikumist juhitakse sanga suunamise ning sõidusuuna valikuga.

Tänapäeval on enamik virnastajaid varustatud proportsionaalse sõidu- ja tõstefunktsiooniga, mille eesmärk on muuta kasutamine sujuvamaks ja täpsemaks. Süsteem töötab lihtsal põhimõttel: mida tugevamalt juhtnuppu vajutada, seda kiiremini masin liigub või kahvlid tõusevad ja langevad. See kehtib nii sõitmise kui ka tõstefunktsioonide puhul.

Aku - kolm valikut erinevateks olukordades

Pliiaku (märgaku)

Pliiakud on ajas tõestatud tehnoloogiaga ning üldiselt kõige soodsama ostuhinnaga lahendus.

Nende laadimisaeg on pikem, tavaliselt 6–8 tundi, mistõttu ei sobi need hästi mitme vahetusega tööks ilma varuaku või kiirvahetuslahenduseta. Laadimise käigus eralduvad gaasid, seetõttu vajavad pliiakud ventileeritud ja eraldi laadimisruumi.

Ettevõtetes, kus masin töötab ühe vahetuse jooksul ja vajalik laadimistaristu on olemas, on pliiaku siiski täiesti toimiv ja töökindel valik.

Pliiaku ei ole hooldusvaba. Aku puhul tuleb regulaarselt jälgida elektrolüüdi taset ning vajadusel lisada vett. Tänapäeval on enamik akusid varustatud vesitussüsteemiga, mis muudab hoolduse lihtsamaks ja aitab hoida elektrolüüdi õiges vahemikus.

Geelakud ja suletud pliiakud

Geelakud on hermeetilised ehk suletud akud, mis tähendab, et laadimise ajal ei eraldu gaase. Seetõttu ei vaja need eraldi ventilatsiooniga laadimisruumi ning neid saab laadida tavapärastes tööruumides.

Tehnoloogialt sarnanevad geelakud mõnevõrra autoakudele, kuid on loodud taluma korduvat sügavat tühjenemist märksa paremini. Tegemist on niinimetatud deep cycle tüüpi akudega, mis sobivad hästi tõsteseadmetele ja muule töötehnikale.

Geelakud on hooldusvabad – puudub vajadus vee lisamise või muu regulaarse hoolduse järele. Nende laadimisaeg on üldiselt lühem kui pliiakudel, kuid pikem kui liitiumakudel.

Tavaliselt on geelakud väiksema mahutavusega ning seetõttu kasutatakse neid pigem väiksematel tõsteseadmetel. Need sobivad hästi ettevõtetele, kes soovivad lihtsat ja hooldusvaba lahendust ning kelle töökoormus ei ole väga intensiivne.

Liitiumioon-akud

Liitiumioonakud taluvad hästi osalisi laadimistsükleid, mis tähendab, et akut saab laadida sobivatel hetkedel ilma selle eluiga oluliselt mõjutamata. Masinat võib laadida näiteks lõunapauside ajal, vahetuste vahel või muude lühikeste pauside käigus – täislaadimine ei ole vajalik.

Mitme vahetusega töö puhul tähendab see, et tavaliselt puudub vajadus varuakude järele ning kogu laadimisprotsess muutub lihtsamaks ja paindlikumaks.

Liitiumioonakud on hooldusvabad ning nende eluiga on intensiivse kasutuse korral üldjuhul märgatavalt pikem kui plii- või geelakudel. Kuigi algne investeering on suurem, tasub see end kiiresti ära keskkondades, kus masinad töötavad pidevalt.

Kust alustada?

Alusta neljast põhiküsimusest:
1. Kui kõrgele on vaja tõsta?
2. Kui raskeid koormaid tuleb tõsta?
3. Millised on ruumi ehituslikud piirangud?
4. Milline on igapäevane tööprotsess?

Nendele küsimustele vastamisest piisab, et panna paika sobiva virnastaja põhikonfiguratsioon. Ülejäänud detailid ja erilahendused saab juba koos täpsustada vastavalt töö vajadustele.

Kui valikuid tundub palju ja sobiva tõsteseadme leidmine ei ole veel päris selge, võta ühendust Laomaailmaga.

Arutame teie vajadused läbi ja leiame tõstetöödeks kõige sobivama lahenduse.

www.laomaailm.ee | +372 6593030 | info@storit.ee